Tallinna
Sikupilli Lasteaia keskkonnaülevaatus 2019
Tallinna
Sikupilli Lasteaias käib 2019 aasta novembri seisuga 126 last.
Töötajaid on kokku 25.
Keskkonnaülevaatust
teostati ajavahemikul november - november 2019.
Keskkonnaülevaatuse
dokument koosneb laste ja personali küsitluste vastuste kokkuvõttest
ja andmete analüüsist lasteaia kommunaalarvete põhjal.
I
osa – küsitluste kokkuvõte
LAPSED
Vastajateks
olid 15 last vanuses 5-7. Laste küsitlemist viidi läbi kolmes
rühmas. Küsitlust viisid läbi rühmade õpetajad: A.Truumaa,
S.Mets, K.Hõbemägi, Svetlana Metsla. Ankeedid sisaldasid kõiki
Rohelise Kooli programmi valdkondi. Kokku vastasid lapsed 23
küsimusele.
Info,
teavitamine, kaasamine
10
last arvas, et lasteaias on räägitud keskkonna ja loodushoiu
teemadel. Näiteks toodi välja, et vett tuleb säästa, prügi ei
tohi maha visata, puid ei tohi maha saagida.
Elurikkus,
loodus, õueala
Kõik
lapsed olid teadlikud, et lasteaia hoovis on lindudele pesakastid,
putukatele hotellid ja lindudele söögimajakesed. Samuti teadsid
kõik peale ühe lapse, et igal rühmal on lasteaias oma peenrakast
ja rühmatoas kasvavad toalilled.
Lasteaia
hoovis on õpetajaga koos loodust uurinud ja õppinud tundma kõik 15
vastanut.
Kliimamuutused
14
vastajat kinnitasid, et igaüks saab midagi teha, et meil oleks
maakeral hea elada. Laste arvates ei tohi prügi maha visata, tuleb
koristada ja looduse eest hoolitseda, kasvatada lilli ja puid, mitte
suitsetada.
Energia
8
last arvas, et teab, kuidas energiat säästa. Näiteid oskasid tuua
aga vähesed. Põhiliselt öeldi, et tuled tuleb ära kustutada. 7
last mõistsid energia säästmise teemat õigesti.
Globaalne
kodakondsus
13
last vastasid, et on lasteaias midagi uut teada saanud teistest
rahvastest ja maadest. Võrreldes eelmise aastaga on tulemus väga
palju parem. Lapsed oskasid nimetada erinevaid maid, millest nad on
teada saanud. Samuti teati oma rühmakaaslaste näitel, kes kust
pärit on ja mis keeles oskab rääkida.
12
last teadis, et on eestlane, 2 last vastasid, et tallinlane ja 1 laps
ei teadnud oma rahvust.
Tervis
ja heaolu
Kõik
lapsed vastasid, et saavad lasteaias joosta, kõndida ja hüpata.
Seda tehakse õues ja liikumistegevuses.
13
last vastasid, et oskavad õigesti käsi pesta.
12
last vastasid, et lasteaias pakutakse tervislikku toitu. Laste
arvates on tervislikud toidud: köögiviljad ja juurviljad, salat,
supp, kapsas, kõik toidud, kartul, tomat, kurk, porgand, paprika,
kala, makaronid, lillat värvi asi, milles on pähklitükid sees.
Kõik
lapsed vastasid, et neil on lasteaias keegi, kellele saavad oma
muredest rääkida. Põhiliselt mainiti oma rühma õpetajaid.
Meri
ja rannik
13
last väitis, et on lasteaias midagi uut teada saanud mere ja meres
elavate loomade kohta.
14
last teadis, et veelinde ei tohi toita. Teati ka põhjust, miks seda
teha ei tohi. Üks laps väitis, et võib toita ainult seemnete ja
vihmaussidega.
Prügi
ja jäätmed
Kõik
vastanud lapsed teadsid, et lasteaias kogutakse vanapaberit.
10
last vastasid, et teavad, kuidas tekiks vähem prügi. Näiteks
mainiti, et prügi peab sorteerima; kilekotte ei peaks ostma; paberit
kasutada uuesti; vähem tarbida; osta poest vähem asju, mis
tekitavad prügi; koristada rohkem.
Seda,
miks peab prügi sorteerima, teadsid kõik lapsed, kuid näiteid
oskasid tuua vaid pooled neist.
Transport
10
last arvasid, et hommikuti on lasteaia juures liiga palju autosid.
Lasteaeda
tuleb autoga 5 vastanud last, 6 last tuleb ühistranspordiga või
jala ja ülejäänud vahel autoga, vahel ühistranspordiga või jala.
Vesi
6
last 15-st ei teadnud, kust tuleb joogivesi. Teised lapsed vastasid,
et vesi tuleb: torudest, tiigist, Ülemiste järvest, maa seest,
vihmast.
Vihmavee
vajalikkuse kohta arvasid lapsed, et: lilled saaksid kasvada; puude
jaoks on vaja; lapsed saavad sellega mängida; peenraid saab kasta;
siis ei pea inimene toast vett õue tassima; et porilompides hüpata
.
PERSONAL
Vastajateks
olid 8 inimest lasteaia personali hulgast erinevatelt ametikohtadelt
(abipersonal, pedagoogiline personal, juhtkond). Vastajate keskmine
vanus 42. Kõige noorem vastaja oli 22 aastane ja kõige vanem 71
aastane.
Info,
teavitamine ja kaasamine
Kõik
vastajad on teadlikud, et lasteaed on liitunud programmiga. Osati ka
välja tuua tegevusi ja näiteid, kuidas kajastub lasteaias
programmis osalemine.
Personal
on arvamusel, et laste teadlikkus on sõltuvuses vanusest ehk
vanemate laste teadmised keskkonnast on paremad kui noorematel.
Elurikkus,
loodus, õueala
Kõik
vastajad olid seisukohal, et oleme piisavalt teinud oma lasteaia
õuealal, et elurikkust suurendada. Näidetena toodi: marjapõõsaste
istutamine, peenrakastide eest hoolitsemine, kompostimine,
putukahotellid, lindude toitmine talvel jne. Laste teadmised meie
õuealal kasvavatest taime- ja puuliikidest on head vanemate laste
puhul. Liikide nimetuste õpetamine lastele on iganädalane õuesõppe
osa.
Kliimamuutused
Vastustest
ilmnes, et kõik teavad põhjuseid, miks kliima soojeneb. Näitena
toodi: fossiilkütuse põletamine, liigne prügi, väetiste
kasutamine, vihmametsade hävitamine, reostamine, ületarbimine,
tuumareaktorid.
Energia
Kõik
vastajad oskasid nimetada võimalusi, kuidas energiat säästa: töölt
lahkudes panna arvuti kinni, toast lahkudes kustutada tuled, LED
lampide kasutamine majapidamises, ei lase vett asjatult kraanist
voolata.
Globaalne
kodakondsus
Lasteaias
toimub teiste maade ja rahvaste tutvustamine läbi erinevate
tegevuste: vestlus hommikuringis, ühispeod, piltide vaatlused, eri
maade muusikaga tutvumine. Teisest rahvusest lapsed on lasteaias
omaks võetud, toimub igapäevane töö nende perede toetamise ja
sulandumise nimel.
Vastajate
arvates ei ole lasteaias kiusamist. Laste vahel tuleb ette konflikte,
mis koheselt lahendatakse.
Tervis
ja heaolu
Kõik
vastajad tõid välja, et lasteaed pakub tervislikke toite, lasteaial
on oma köök, pakutakse „vitamiiniampse“, räägitakse lastele
toitude tervislikkusest ja toidu koostisest, koos lastega on
valmistatud tervislikke toite.
7
vastajat kinnitasid, et teevad midagi oma tervise heaks. Näiteks:
käiakse trennis, süüakse tervislikke toite, loetakse
vastavasisulist kirjandust, välditakse E-aineid sisaldavaid toite ja
toiduaineid.
Meri
ja rannik
Aegunud
ravimeid viivad apteeki tagasi 3 vastajat. Põhjus, miks teised seda
ei tee, on järgmine - ei tarvitatagi ravimeid.
2
vastajat kasutab loodussäästlikke puhastusvahendeid, 3 vastajad
kasutab mõnikord, 3 vastajat ei kasuta.
Veelindude
toitmise kahjulikkusest on lastele rääkinud kõik vastajad.
Prügi
ja jäätmed
Prügi
sorteerib 5 inimest. 3 vastajat mainis, et sorteerib prügi
lasteaias, aga mitte kodus.
Endale
mittevajaminevaid asju viivad uuskasutuskeskusesse ja abivajajatele 7
vastajat. Ise kasutavad teise ringi esemeid 6 vastajat.
Transport
Autoga
sõidavad tööle 2 vastajat, erineva transpordiga 2 vastajat ja
ühistranspordiga 4 vastajat.
Vesi
7
vastaja arvates kasutatakse lasteaias vett säästlikult. Õppetöös
käsitletakse eluslooduse ja vee seoseid 6 inimese arvates. Kaks
vastajat mainisid, et seda teemat ei ole veel käsitleda jõutud,
kuna lapsed on veel väikesed. Kraanivett joob 2 vastajat, 3 tarbib
nii kraani- kui pudelivett, 3 tarbib pudelivett.
II
osa – Ülevaade kuludest lasteaia kommunaalarvete põhjal
Küttekulu
– kuluühik Mwh
|
2014
|
173,63 Mwh
|
|
2015
|
157, 05 Mwh
|
|
2016
|
168,29 Mwh
|
|
2017
|
141,56 Mwh
|
|
2018
|
143,71 Mwh
|
|
2019
|
139,27 Mwh
|
Veekulu
- kuluühik m3
|
2014
|
829 m3
|
|
2015
|
798m 3
|
|
2016
|
899m3
|
|
2017
|
866 m3
|
|
2018
|
899 m3
|
|
2019
|
870 m3
|
Elekter
– kuluühik kWh
|
2014
|
22 165
kwh
|
|
2015
|
22 273
kwh
|
|
2016
|
22 870
kwh
|
|
2017
|
23 141 kwh
|
|
2018
|
22 875 kwh
|
|
2019
|
23875 kwh
|
Tallinna Sikupilli Lasteaia keskkonnaülevaatus 2018
Tallinna
Sikupilli Lasteaias käib 2018
aasta detsembri seisuga
130
last. Töötajaid on kokku 25.
Keskkonnaülevaatust
teostati ajavahemikul
november - detsember
2018.
Keskkonnaülevaatuse
dokument koosneb laste ja personali küsitluste vastuste kokkuvõttest
ja andmete analüüsist lasteaia kommunaalarvete põhjal.
I
osa – küsitluste kokkuvõte
LAPSED
Vastajateks
olid 15 last vanuses 5-7. Laste küsitlemist viidi läbi kolmes
rühmas. Küsitlust viisid läbi rühmade õpetajad: J.Runno,
A.Link,
A.Truumaa.
Ankeedid sisaldasid kõiki Rohelise Kooli programmi valdkondi. Kokku
vastasid lapsed 23 küsimusele.
Info,
teavitamine, kaasamine
12
last kinnitasid, et meie lasteaias on räägitud keskkonna ja
loodushoiu teemadel.
Näitena
toodi välja loodust ei tohi tappa, prügi ja kilekotte ei tohi maha
visata, puid ei tohi murda, putukaid ei tohi kiusata, loomadele ei
tohi haiget teha.
Elurikkus,
loodus, õueala
Kõik
vastajad teadsid, et lasteaia hoovis on pesakaste, toidumajakesi ja
putukate hotelle. Samuti olid kõik lapsed kursis sellega, et igal
rühmal on oma peenrakast ja igas rühmas kasvavad toalilled.
Lasteaia
hoovid õppinud ja loodust uurinud on vastanuist 11 last. Toodi
välja, et koos on uuritud puid, linde ja putukaid. Üks laps vastas,
et on uuritud ka päikesepõrnikaid ja kümne jalaga ussi.
Kliimamuutused
Kliimamuutuste
teema tundub lastele raskemini mõistetav kui eelnevad. 15-st
vastanust 9 arvas, et inimene saab ise midagi teha, et meil oleks
maakeral hea elada. 2 last arvas, et me ei saa midagi teha ja 4 ei
saanud küsimusest aru.
Näitena
toodi, et taimede eest tuleb hoolitseda, prügi tuleb kokku korjata,
rohkem loodust tuleb kasvama panna, inimestele tuleb head teha ja
igasuguseid mänge mängida.
Energia
Küsimusele
„kuidas energiat säästa?” vastasid jaatavalt 9 last, kuid kõik
neist ei mõistnud, mida tähendab energia säästmine. Näiteks
öeldi: kui sööd palju tervislikku toitu, siis saad tugevaks; ära
jookse tihti, siis ei kulu energiat; paned endale särtsu ja siis
saab väga kiiresti joosta, aga seda teha eitohi ja siis peab kiirabi
kutsuma; ei tohi süüa liiga palju rämpstoitu. Ainult 5 last
mõistsid konteksti õigesti.
Kõik
lapsed olid kursis sellega, et patareiga mänguasi tuleb peale
mängimist välja lülitada.
Globaalne
kodakondsus
12 last vastasid, et ei ole
midagi uut lasteaias teada saanud teistest maadest ega rahvastest.
13 last teadsid, et nad on
eestlased. Üks laps vastas, et ta on linlane (Tudulinnast) ja teine,
et on meie rahvusest ja meie riigist.
Tervis
ja heaolu
14 last vastasid, et saavad
lasteaias palju joosta, kõndida, hüpata. Teati ka seda, et toas ei
saa joosta, aga õues ja saalis saab.
Kõik lapsed kinnitasid, et
nad oskavad õigesti käsi pesta.
14 last vastasid, et nad
söövad lasteaias tervislikku toitu. Laste arvates on tervislikud
toidud: supp, liha, kartul, kana, tomat, kapsas, kalasupp, riis,
tatar, paprika, pirn, õun, salat, makaronid, munad.
Kõik lapsed vastasid, et neil
on lasteaias keegi, kellele saab oma murest rääkida. Usaldatakse
nii rühmakaaslastest sõpru kui õpetajaid.
Meri
ja rannik
11 last teadsid, et lasteaias
on räägitud merest ja meres elavatest loomadest. Näitena toodi
välja: Tallinn on merelinn, meres elab palju loomi ja kalu,
suitsukalast, kilpkonnast, kaheksajalast, haidest, eesti
rahvuskalast, angerjatest, akvaariumist.
11 last teadsid, et merelinde
ei tohi toita. 4 last arvasid, et võib, aga ainult suvel või ainult
õiget toitu andes.
Prügi
ja jäätmed
13 last teadsid, et lasteaias
kogutakse vanapaberit. Seda, miks peab prügi sorteerida teadsid vaid
8 last. Lapse arvates tekiks vähem prügi kui see panna õigesse
prügikasti. Vaid 2 last tõi välja selle, et ei tohiks liiga palju
asju kokku osta.
Transport
9 last arvasid, et hommikuti
on lasteaia juures liialt palju autosid. 3 last leidsid, et vahel on,
vahel mitte ja 3 arvasid, et ei ole.
Vastanuist 3 tuuakse lasteaeda
autoga. Jalgsi tuleb lasteaeda 4 last ja ülejäänud tulevad
ühistransporti kasutades või erineva transpordiga.
Vesi
14 last arvasid teadvat, kust
kraanivesi tuleb. Vastused on fantaasiaküllased. Näited: kraanist,
veepuhastusjaamast, merest, tiigist, wc poti vesi tuleb räpasest
veest, torust, veejaamast, Ülemiste järvest, kosest, maa alt,
kraanikausist, Pae järvest.
11 last teadsid, milleks on
vaja vihmavett. Näitena tõid lapsed välja järgnevat: lillede
jaoks; porilompidele; lindudele; vihmaussidele; lastele, et need
saaksid mängida; et vesi kraani tuleks; puudele; murule; järvedele,
et need ära ei kuivaks.
PERSONAL
Vastajateks olid 8 inimest
lasteaia personali hulgast erinevatelt ametikohtadelt (abipersonal,
pedagoogiline personal, juhtkond). Vastajate keskmine vanus 49,25.
Kõige noorem vastaja oli 21 aastane ja kõige vanem 71 aastane.
Info,
teavitamine ja kaasamine
Kõik vastajad on teadlikud,
et lasteaed on liitunud Rohelise Kooli programmiga. Samuti oskasid
kõik välja tuua vähemalt ühe Rohelise Kooli teavitusvõimaluse
nii lastele kui lapsevanematele. Näiteks mainiti, et lasteaial on
olemas lipp, stend, prügi sorteerimise kastid rühmades ja
üldkoridoris.
Elurikkus,
loodus, õueala
Elurikkuse teemadel arvati, et
laste teadlikkus on kindlasti suurem vanematel lastel. Lasteaia
õueala elurikkuse tutvustamine toimub igapäevaselt nii planeeritud
tegevuste kui ka spontaansete tegevuste näol. Kõik vastajad
kinnitasid, et lasteaed teeb pidevalt erinevaid tegevusi, et
rikastada õueala ja taimeliike. Näiteks toodi välja, et oleme
õuealale paigutanud putukate hotellid, pesakastid, talvel toidetakse
linde, istutame igal kevadel uusi lilli, kujundame õueala, igal
rühmal oma peenrakast.
Kliimamuutused
Kõik vastajad mõistavad, et
kliimamuutuste peatamisel on iga kodanik vastutav. Mainiti tegevusi,
mis tõkestavad kliimamuutuste jätkumist. Näiteks: küttesüsteemi
kaasajastamine, prügi sorteerimine, autoga vähem sõita, kasutada
ühistransporti, kodumaise toidu tarbimine, kilekottide vältimine.
Energia
Energia säästmise teema on
samuti vastajatele tuttav. Kõige rohkem mainiti, et toast lahkudes,
kustutatakse tuled. Veel nimetati LED- lampide kasutamist, maja
soojustamist, seadmete väljalülitamine kodust või töölt
lahkudes.
Globaalne
kodakondsus
Kõik vastajad arvasid, et
lasteaias tegeletakse globaalse kodakondsuse teemadega läbi
erinevate õppetegevuste. Toimuvad näiteks eri rahvuste
nädalateemad, loetakse teiste rahvaste muinasjutte, tähistatakse
tähtpäevi (Halloween).
Tervis
ja heaolu
Tervisekasvatuse teemadel
tegeletakse pidevalt nii planeeritud tegevuste kaudu ja ka lastega
igapäevaselt suheldes. Lasteaed pakub igapäeva menüüs on
terviseampsud, toimuvad kokandustegevused, räägitakse hammaste
tervishoiust, käte pesemise vajalikkusest.
Oma tervise hoidmiseks mainiti
kõige rohkem seda, et süüakse tervislikku toitu. Regulaarselt
tegeleb enese treenimisega ainult 3 inimest.
Meri
ja rannik
Vastanutest 3 mainis, et viib
aegunud ravimid apteeki tagasi. Ülejäänud kas ei teadnud sellest
võimalusest või ei kasuta üldse ravimeid.
Õpetajad räägivad lastele
veelindude toitmisest ja selle tagajärgedest.
Loodussäästlikke
puhastusvahendeid kasutavad 5 inimest 8-st.
Prügi
ja jäätmed
Kõik vastajad väitsid, et
sorteerivad prügi. 6 inimest vastas, et viib aega ajalt riideid ja
muid esemeid Taaskasutuskeskustesse. Ise ostavad Taaskasutuskeskusest
esemeid 4 vastajat.
Transport
Autoga sõidavad regulaarselt
tööle 3 inimest. Kolleegidel või lapsevanematel on soovitanud
ühistransporti kasutada 2 vastanut.
Vesi
8 inimest arvas, et meie
lasteaias kasutatakse kraanivett säästlikult. Õppetöös
käsitletakse eluslooduse ja vee seoseid 6 inimese arvates.
Kraanivett joob 6 inimest, 3 inimest tarbib nii kraani- kui
pudelivett ja 1 inimene ainult pudelivett.
II
osa – Kulude analüüs lasteaia kommunaalarvete põhjal
Küttekulu
– kuluühik Mwh
| 2014 | 173,63 Mwh |
| 2015 | 157, 05 Mwh |
| 2016 | 168,29 Mwh |
| 2017 | 141,56 Mwh |
| 2018 | 143,71 Mwh |
Veekulu
- kuluühik m3
| 2014 | 829 m3 |
| 2015 | 798m 3 |
| 2016 | 899m3 |
| 2017 | 866 m3 |
| 2018 | 899 m3 |
Elekter
– kuluühik kWh
| 2014 | 22 165 kwh |
| 2015 | 22 273 kwh |
| 2016 | 22 870 kwh |
| 2017 | 23 141 kwh |
| 2018 | 22 875 kwh |
Tallinna Sikupilli Lasteaias
käis 2016 aasta detsembri seisuga 132 last. Töötajaid on kokku 27.
Keskkonnaülevaatust teostati ajavahemikus
november - detsember 2016. Küsitlus hõlmas Rohelise Kooli kõiki 11 valdkonda.
Keskkonnaülevaatus koosneb ankeetküsitluste kokkuvõttest ja kulude analüüsist
kommunaalarvete põhjal.
I osa – küsitluste kokkuvõte
LAPSED
Laste küsitlemist viidi läbi
kolmes rühmas. Vastajateks olid 15 last vanuses 5-7.
Osades valdkondades on lapsed
teadlikumad ja osades mitte.
Tugevused:
• Lapsed olid nõus väitega, et lasteaias räägitakse
keskkonnateemadel ja looduse teemadel.
• Hästi oldi kursis sellega, et lasteaia hoovis on
linnumaju ja pesakaste, samuti teadsid kõik vastajad, et igal rühmal on oma
peenrakast.
• Enamus vastanud lastest teab, et on eestlane.
• Kõik lapsed vastasid, et neil on lasteaias keegi,
kellele saab rääkida oma murest.
• 14
last vastas, et lasteaias pakutakse tervislikke toite.
• Lapsed
on nõus selle väitega, et saavad lasteaias palju liikuda.
• Lapsed
on teadlikud sellest, et meie lasteaias kogutakse vanapaberit.
• Kõik
lapsed vastasid, et oskavad õigesti käsi pesta.
Parendamist vajavad
valdkonnad:
• Lapsed
teavad, et igas rühmas on toalilli, kuid ei oska nimetada ühegi lille nime.
• Kliimamuutuste osas arvavad lapsed teadvat, mida teha
kliimamuutuste ärahoidmiseks, kuid konkreetseid näiteid tuua oskasid üksikud.
• Energiateemadel oskasid lapsed rääkida vaid
elektrienergia teemadel.
• Teiste maade ja rahvaste kohta on laste teadmised
kesised.
• Lapsed ei osanud palju kaasa rääkida vee teemal.
• Mereteemadel on lastel teadmisi vähevõitu. Nimetati
vaid mõnda merelooma või kala.
• Veelindude toitmise osas oleks vaja teha rohkem
selgitustööd.
• Pooltel lastel puudub arusaam sellest, miks prügi
sorteeritakse ja mis sellest edasi saab, kui prügiauto konteineri on
tühjendanud.
• Laste
arvates on hommikuti lasteaia juures liiga palju autosid.
• 15
lapsest 9 tuleb lasteaeda autoga.
PERSONAL
Personali küsitlus viidi läbi
10 inimese seas. Valik oli suvaline järgides seda, et vastanute seas oleks nii
pedagoogilist personali, abipersonali kui juhtkonna esindajaid. Kõige noorem
vastaja oli 26 aastane ja kõige vanem 64 aastane, keskmine vastajate vanus
47,8.
Tugevused:
•
Õueala ja
elurikkuse teemadel vastasid kõik, et oleme teinud erinevaid tegevusi oma
õueala elurikkuse suurendamiseks.
• Kümnest
vastanuist kaheksa oskas nimetada ühte või mitut kliimamuutuste põhjust.
• Kõik
küsitluses osalenud vastasid, et on teinud midagi energia säästmiseks.
• Kõik
vastanud töötajad väitsid, et meie lasteaias tutvustatakse lastele teiste maade
rahvaid ja kombeid.
• Kõik
vastajad olid nõud väitega, et lasteaed on tublit tööd teinud lastele
selgitamaks tervisliku toitumise põhimõtteid.
• Vastanud
töötajad teevad rohkemal või vähemal määral midagi pidevalt oma tervise heaks
(toitumine, spordi tegemine, vee joomine).
• Prügi
sorteerivad enamus vastanuist (7 inimest).
• Üheksa
vastanut väitis, et on viinud kasutatud esemeid, riideid ja jalanõusid
uuskasutuskeskustesse.
• Vastajatest
7 inimest kasutab tööle tulekuks ja minekuks ühistransporti või kõnnib jala.
Kolm vastanut kasutab nii autot kui ühistransporti.
• ett
tarbitakse meie lasteaias säästlikult 7 vastaja arvates.
• Kraanivett
eelistab juua 7 vastajat, 3 vastajat joob nii pudeli- kui kraanivett.
• Kõik
vastajad teadsid, et lasteaias on igas rühmas ja kabinetis toalilli.
Parendamist vajavad
valdkonnad:
• Kuus
inimest teadis, et meie lasteaed osaleb Rohelise Kooli programmis. Lisati
juurde, et selgitustööd tuleks rohkem teha.
• Laste
teadlikkuse kohta, mis taimed ja puud meie hoovis kasvavad, arvati, et vanemad
lapsed on teadlikumad.
• Seitse
inimest vastanuist ei teadnud varem, et aegunud ravimeid saab tagasi viia apteeki.
II osa – Kulude analüüs
lasteaia kommunaalarvete põhjal
Küttekulu – kuluühik Mwh
Küttekulu kõikumise
põhjustavad ilmastikuolud.
2014
|
173,63 Mwh
|
2015
|
157, 05 Mwh
|
2016
|
168,29 Mwh
|
Veekulu - kuluühik m3
Veekulu suurenes 2016 aastal,
kuna suvel toimusid lasteaia fassaadi ja katuse renoveerimistööd, mille tarbeks
kasutati ka vett. 2015 aastal oli vihmane suvi ja seetõttu ei olnud vajadust
tarbida vett kastmiseks.
2014
|
829 m3
|
2015
|
798m 3
|
2016
|
899m3
|
Elekter – kuluühik kWh
Elektri tarbimine tõusis 2016
aastal seoses lasteaia välisfassaadi ja katuse remondiga suvekuudel (kasutati
elektriga töötavaid tööriistu).
2014
|
22 165 kwh
|
2015
|
22 273 kwh
|
2016
|
22 870 kwh
|
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar