Tallinna Sikupilli Lasteaia keskkonna blogi: aprill 2021

Tallinna Sikupilli Lasteaia keskkonnaülevaatus 2020

Tallinna Sikupilli Lasteaias käib 2020 aasta novembri seisuga 127 last. Töötajaid on kokku 25.

Keskkonnaülevaatust teostati ajavahemikul november - detsember 2020.

Keskkonnaülevaatuse dokument koosneb laste, personali ja lastevanemate küsitluste vastuste kokkuvõttest ja andmete analüüsist lasteaia kommunaalarvete põhjal. Sel aastal vastasid ankeetküsimustele igas uuringugrupis 10 vastajat.

I osa – küsitluste kokkuvõte

LAPSED

Vastajateks olid 10 last vanuses 6-7. Laste küsitlemist viidi läbi Sipsiku rühmas. Küsitlust viisid läbi rühmade õpetajad: S.Mets, E.Gross. Ankeedid sisaldasid kõiki Rohelise Kooli programmi valdkondi. Kokku vastasid lapsed 23 küsimusele.

Info, teavitamine, kaasamine

10-st lapsest 7 arvas, et lasteaias on räägitud keskkonna ja loodushoiu teemadel. Näiteks toodi välja, et taara tuleb ära viia taaraautomaati, prügi ei tohi maha visata, liiga palju plastikut ei tohi kasutada.

Elurikkus, loodus, õueala

9 last teadsid, et lasteaia hoovis on lindudele pesakastid, putukatele hotellid ja lindudele söögimajakesed. Kõik lapsed teadsid, et igal rühmal on lasteaias oma peenrakast ja 9 last teadsid ka seda, et rühmatoas kasvavad toalilled.

Lasteaia hoovis on õpetajaga koos loodust uurinud ja õppinud tundma 9 last kümnest.

Kliimamuutused

Kõik vastajad kinnitasid, et igaüks saab midagi teha, et meil oleks maakeral hea elada. Enamus lapsed oskasid välja tuua konkreetsemaid tegevusi, osad mõistsid antud teemat valesti.

Energia

9 last arvas, et teab, kuidas energiat säästa. Põhiliselt öeldi, et tuled tuleb ära kustutada. Üks laps oskas välja tuua, et päikeselt tuleb energiat võtta. 7 last mõistsid energia säästmise teemat õigesti.

Globaalne kodakondsus

8 last vastasid, et on lasteaias midagi uut teada saanud teistest rahvastest ja maadest. Näiteks oskasid lapsed välja tuua, et teistel maadel on kasutusel teine raha, räägitakse teist keelt või on inimesed teise nahavärviga ja silmakujuga.

8 last teadis, et on eestlane, 1 laps vastas, et on tallinlane ja 1 laps ei teadnud oma rahvust.

Tervis, heaolu, toit

6 last vastasid, et lasteaias saavad nad joosta õues (rühmareegel: toas ei jookse).

Kõik 10 last vastasid, et oskavad õigesti käsi pesta. Lapsed oskasid tegevust ka ilmekalt kirjeldada.

8 last vastasid, et lasteaias pakutakse tervislikku toitu. Laste arvates on tervislikud toidud: köögiviljad ja juurviljad, „tervislik hamburger“, salat ja liha, makaronid, pitsa, kartul ja kurk, jäätis.

8 last vastasid, et neil on lasteaias keegi, kellele saavad oma muredest rääkida. Põhiliselt mainiti oma rühma õpetajaid, aga toodi ka nimeliselt välja oma rühmakaaslasi.

Meri ja rannik

7 last väitis, et on lasteaias midagi uut teada saanud mere ja meres elavate loomade kohta.

8 last teadis, et veelinde ei tohi toita. Teati ka põhjust, miks seda teha ei tohi. Üks laps ütles, et võib toita võileivaga.

Prügi ja jäätmed

9 last teadsid, et lasteaias kogutakse vanapaberit.

6 last vastasid, et teavad, kuidas tekiks vähem prügi. Näiteks mainiti, et liiga palju asju visatakse ära; vanadest asjadest peaks tegema uusi ja taaskasutama; mitte osta liiga palju asju; kasutada paberist ja riidest kotte.

Seda, miks peab prügi sorteerima, teadsid 10-st lapsest 9, kuid näiteid oskasid tuua üksikud.

Transport

6 last arvasid, et hommikuti on lasteaia juures liiga palju autosid.

Lasteaeda tuleb autoga 5 vastanud last, 2 last tuleb jalgsi ja erinevaid liiklusvahendeid (k.a. jalgsi) kasutab 2 last.

Vesi

7 last 10-st teadsid, kust tuleb kraanivesi.

8 last teadsid, miks vihmavesi vajalik on. Näiteks arvati, et tänu vihmaveele saavad lilled ja linnud juua; taimed kasvada; et saaks järv palju vett; vesi on loodusele hea.

PERSONAL

Vastajateks olid 10 inimest lasteaia personali hulgast erinevatelt ametikohtadelt (abipersonal, pedagoogiline personal, juhtkond).

Info, teavitamine ja kaasamine

Kõik vastajad on teadlikud, et lasteaed on liitunud programmiga. Osati ka välja tuua tegevusi ja näiteid, kuidas kajastub lasteaias programmis osalemine.

Personal on arvamusel, et laste teadlikkus on sõltuvuses vanusest ehk vanemate laste teadmised keskkonnast on paremad kui noorematel.

Elurikkus, loodus, õueala

Kõik vastajad olid seisukohal, et oleme piisavalt teinud oma lasteaia õuealal, et elurikkust suurendada. Näidetena toodi: lindude toitmine, putukahotellid, peenramaa, lillepeenrad, putukate hotellid, pesakastid, kompostimine, puu- ja põõsaliikide istutamine, taimede ettekasvatamine. Laste teadmised meie õuealal kasvavatest taime- ja puuliikidest on head vanemate laste puhul. Samuti mainiti, et elurikkuse ja liikide tutvustamine on pidev protsess ja iga-aastane töö.

Kõik vastajad teadsid, et lasteaia siseruumides kasvatatakse palju erinevaid toalilli. Enamus vastajatest oskasid ka lillede nimetusi öelda.

Kliimamuutused

Vastustest ilmnes, et kõik teavad põhjuseid, miks kliima soojeneb. Näitena toodi: fossiilkütuse põletamine, liigne prügi, metsade hävitamine, reostamine, turbamaade kuivendamine, suured tööstused, liha tootmine, liigne tarbimine.

Energia

Kõik vastajad oskasid nimetada võimalusi, kuidas energiat säästa: toast lahkudes kustutada tuled, sõita energiasäästliku autoga, ei lase vett asjatult kraanist voolata, kodu soojustada, rohkem liikuda jala, seadmete väljalülitamine töölt lahkudes.

Globaalne kodakondsus

Lasteaias toimub teiste maade ja rahvaste tutvustamine läbi erinevate tegevuste. Teisest rahvusest lapsed on lasteaias omaks võetud, toimub igapäevane töö nende perede toetamise ja sulandumise nimel. Räägitakse muulaste keelest, kommetest, erinevustest.

Vastajate arvates ei ole lasteaias kiusamist. Kiusamist ennetavat tööd tehakse lasteaias igapäevaselt läbi „Kiusamisest vabaks“ metoodika ja läbi igapäevatoimingute ning olmesituatsioonide.

Tervis, heaolu, toit

Kõik vastajad tõid välja, et lasteaed pakub tervislikke toite, lasteaial on oma köök, pakutakse tervislikke vahepalasid, toimuvad kokandustegevused koos lastega, , lihavaba päev lasteaia menüüs, tervisliku toitumise teemanädalad.

8 vastajat kinnitasid, et teevad midagi oma tervise heaks. Näiteks: süüakse tervislikke toite, järgitakse toitumisnõustaja soovitusi, hommikuvõimlemise teostamine, vitamiinide regulaarne tarvitamine, osaletakse vastavatel koolitustel, liigutakse õues.

Meri ja rannik

Aegunud ravimeid viivad apteeki tagasi 3 vastajat. Põhjused, miks teised seda ei tee, on järgmised - ei tarvitatagi ravimeid, ravimid tarvitatakse lõpuni.

4 vastajat kasutab loodussäästlikke puhastusvahendeid, 1 vastaja kasutab mõnikord, 5 vastajat ei kasuta.

Veelindude toitmise kahjulikkusest on lastele rääkinud 9 vastajat. Üks õpetaja pole seda veel jõudnud teha, kuid planeerib antud teemal nendega tulevikus rääkida.

Prügi ja jäätmed

Prügi sorteerib 8 inimest. 1 vastaja mainis, et sorteerib prügi vahetevahel, 1 vastaja ei sorteeri prügi.

Endale mittevajaminevaid asju viivad uuskasutuskeskusesse ja abivajajatele 9 vastajat. Ise kasutavad teise ringi esemeid 6 vastajat.

Transport

Autoga sõidavad tööle 2 vastajat, ülejäänud vastajad kasutavad erinevaid transpordivahendeid (k.a. jalgsi käimine).

Vesi

Kõigi vastajate arvates kasutatakse lasteaias vett säästlikult. Õppetöös käsitletakse eluslooduse ja vee seoseid kõigi vastajate arvates. Kraanivett joob 2 vastajat, 6 tarbib nii kraani- kui pudelivett, 2 tarbib pudelivett.

LAPSEVANEMAD

Info, teavitamine ja kaasamine

Kümnest vastajast 8 teadis, et lasteaed on liitunud Rohelise Kooli programmiga. Sellekohast infot on saadud lasteaia kodulehelt, lastevanemate koosolekult, lasteaia FB lehelt. Osati välja tuua ka konkreetseid tegevusi nagu näiteks: maitsetaimede istutamine, prügi korjamine, igal rühmal oma peenrakast, taaskasutatavad vahendid õuealal, vastava sisulised üritused.

9 vastajat kinnitasid, et nende laps või lapsed mõistavad keskkonnahoiu põhimõtteid. Üks vastaja väitis, et laps on veel liiga noor, et mõista. Selgitusena märgiti, et laps saab aru prügi sorteerimise vajalikkusest, lindude ja loomade eest hoolitsemise vajalikkusest, ressursside piiratusest koduses keskkonnas, vastava sisuliste raamatute lugemine/teemade üle arutlemine.

Elurikkus, loodus, õueala

Kõik vastajad kinnitasid, et lasteaed panustab elurikkuse suurendamisele. Teati, et lasteaias on olemas peenrakastid; toimub lindude toitmine talvel; kasvatatakse lilli, puid, põõsaid; on olemas putukate hotellid; taimeliikide tundmaõppimiseks olemas suur ja liigirohke õueala; paigaldatud lindudele pesakastid.

Pooled vastajad kinnitasid, et laps/lapsed teab/teavad lasteaia hoovis kasvavaid taimi ja puid. Poolte vastajate laps või lapsed on alles nii noored, et veel ei tea või teavad vaid üksikuid liike nimetada.

Eesti taime- ja loomaliikide teadmised on lastel vastavalt vanusele erinevad.

Kliimamuutused

Kõik vastajad oskavad nimetada põhjusi miks kliima muutub. Näiteks nimetati: fossiilkütuste põletamine; metsaraie; muutused põllumajanduses ja maakasutuses; massiline lihaloomade kasvatamine; ületarbimine; prügi tekitamine; suurenenud lennuliiklus; toidu raiskamine.

Samuti oskasid kõik vastajad nimetada konkreetseid tegevusi, kuidas nemad saaksid peatada kliima muutumise.

Energia

Energia säästmise peale mõtlevad oma igapäevatoimingutes 9 vastajat 10-st. Näiteks: kustutatakse tuled ruumist lahkudes; päikesepaneelide kasutamine koduses majapidamises; led-pirnide kasutamine; võimalusel jala liikumine; ühistranspordi kasutamine; toidu säästlik tarbimine.

Globaalne kodakondsus

Teiste maade kombeid, muusikat, toite, muinasjutte jne tutvustavad 7 vanemat 10-st. Ülejäänud vastajate lapsed on kas liiga noored või ei ole veel jõutud antud teemadel nendega vestelda.

7 vastanud vanemat on lastega rääkinud teemal, et teisi inimesi ei halvustata nende päritolu, kehalise eripära või muude teistest inimestest erinevate omaduste tõttu.

Kõik vastanud vanemad on oma lastele selgitanud miks kiusta ei tohi.

Tervis, heaolu, toit

Kõik vastajad kinnitasid, et panustavad üht või teistviisi laste tervislikule toitumisele. Ka pereliikmete tervise hoidmiseks annavad oma panuse kõik vastanud lapsevanemad. Näiteks: väljas liikumine ja tervislik toitumine; kodus ise toidu valmistamine; mitmekesine toidulaud, treeningud; vitamiinidest rääkimine; vaheldusrikas menüü, korrapärane trenn, vitamiinide ja mineraalide tarvitamine, piisav puhkus; juur- ja puuviljad kasvatamine ise koos perega.

Meri ja rannik

10-st vastajast 4 on viinud aegunud ravimeid tagasi apteeki.

Koristamisel ja nõude pesemisel kasutavad looduslikke puhastusvahendeid 7 vastajat. 2 vastajat kasutab looduslikke vahendeid osaliselt või mõnikord, 1 vastaja ei kasuta.

Veelindude toitmise kahjulikkusest on rääkinud lastele 9 vastajat.

Prügi ja jäätmed

Prügi kogub liigiti 6 vastajat, 3 vastajat teeb seda osaliselt, 1 vastaja ei kogu.

Endale mittevajalikud riided jm esemed viivad taaskasutus keskustesse või annetavad abivajajatele kõik vastajad. Nö. teise ringi riideid kasutavad kõik vastajad (paljud mainisid, et seda eriti laste puhul).

Transport

Lapsi viivad autoga lasteaeda 5 vastajat, 3 vastajat teeb seda aeg-ajalt, 2 vastajat viib lapse/lapsed lasteaeda jalgsi.

Vesi

Kraanivett kasutavad säästlikult kõik vastajad. Kraanivett eelistavad juua 8 vastajat, 1 vastaja eelistab pudelivett, 1 vastaja toob joogivee maalt kaevust.

II osa – Ülevaade kuludest lasteaia kommunaalarvete põhjal

Küttekulu – kuluühik Mwh

2014	173,63 Mwh
2015	157, 05 Mwh
2016	168,29 Mwh
2017	141,56 Mwh
2018	143,71 Mwh
2019	139,27 Mwh
2020	136,17 Mwh

Veekulu - kuluühik m3

2014	829 m3
2015	798 m3
2016	899 m3
2017	866 m3
2018	899 m3
2019	870 m3
2020	774 m3

Elekter – kuluühik kWh

2014	22 165 kwh
2015	22 273 kwh
2016	22 870 kwh
2017	23 141 kwh
2018	22 875 kwh
2019	23875 kwh
2020	21136 kwh

Tallinna Sikupilli Lasteaia keskkonna blogi

esmaspäev, 5. aprill 2021

Lotte rühma keskkonnateemaline prügikoll.