Meie keskkonna ülevaatus

Tallinna Sikupilli Lasteaia keskkonnaülevaatus 2018

Tallinna Sikupilli Lasteaias käib 2018 aasta detsembri seisuga 130 last. Töötajaid on kokku 25.
Keskkonnaülevaatust teostati ajavahemikul november - detsember 2018.

Keskkonnaülevaatuse dokument koosneb laste ja personali küsitluste vastuste kokkuvõttest ja andmete analüüsist lasteaia kommunaalarvete põhjal.


I osa – küsitluste kokkuvõte
LAPSED
Vastajateks olid 15 last vanuses 5-7. Laste küsitlemist viidi läbi kolmes rühmas. Küsitlust viisid läbi rühmade õpetajad: J.Runno, A.Link, A.Truumaa. Ankeedid sisaldasid kõiki Rohelise Kooli programmi valdkondi. Kokku vastasid lapsed 23 küsimusele.

Info, teavitamine, kaasamine
12 last kinnitasid, et meie lasteaias on räägitud keskkonna ja loodushoiu teemadel.
Näitena toodi välja loodust ei tohi tappa, prügi ja kilekotte ei tohi maha visata, puid ei tohi murda, putukaid ei tohi kiusata, loomadele ei tohi haiget teha.

Elurikkus, loodus, õueala
Kõik vastajad teadsid, et lasteaia hoovis on pesakaste, toidumajakesi ja putukate hotelle. Samuti olid kõik lapsed kursis sellega, et igal rühmal on oma peenrakast ja igas rühmas kasvavad toalilled.
Lasteaia hoovid õppinud ja loodust uurinud on vastanuist 11 last. Toodi välja, et koos on uuritud puid, linde ja putukaid. Üks laps vastas, et on uuritud ka päikesepõrnikaid ja kümne jalaga ussi.

Kliimamuutused
Kliimamuutuste teema tundub lastele raskemini mõistetav kui eelnevad. 15-st vastanust 9 arvas, et inimene saab ise midagi teha, et meil oleks maakeral hea elada. 2 last arvas, et me ei saa midagi teha ja 4 ei saanud küsimusest aru.
Näitena toodi, et taimede eest tuleb hoolitseda, prügi tuleb kokku korjata, rohkem loodust tuleb kasvama panna, inimestele tuleb head teha ja igasuguseid mänge mängida.

Energia
Küsimusele „kuidas energiat säästa?” vastasid jaatavalt 9 last, kuid kõik neist ei mõistnud, mida tähendab energia säästmine. Näiteks öeldi: kui sööd palju tervislikku toitu, siis saad tugevaks; ära jookse tihti, siis ei kulu energiat; paned endale särtsu ja siis saab väga kiiresti joosta, aga seda teha eitohi ja siis peab kiirabi kutsuma; ei tohi süüa liiga palju rämpstoitu. Ainult 5 last mõistsid konteksti õigesti.
Kõik lapsed olid kursis sellega, et patareiga mänguasi tuleb peale mängimist välja lülitada.

Globaalne kodakondsus
12 last vastasid, et ei ole midagi uut lasteaias teada saanud teistest maadest ega rahvastest.
13 last teadsid, et nad on eestlased. Üks laps vastas, et ta on linlane (Tudulinnast) ja teine, et on meie rahvusest ja meie riigist.

Tervis ja heaolu
14 last vastasid, et saavad lasteaias palju joosta, kõndida, hüpata. Teati ka seda, et toas ei saa joosta, aga õues ja saalis saab.
Kõik lapsed kinnitasid, et nad oskavad õigesti käsi pesta.
14 last vastasid, et nad söövad lasteaias tervislikku toitu. Laste arvates on tervislikud toidud: supp, liha, kartul, kana, tomat, kapsas, kalasupp, riis, tatar, paprika, pirn, õun, salat, makaronid, munad.
Kõik lapsed vastasid, et neil on lasteaias keegi, kellele saab oma murest rääkida. Usaldatakse nii rühmakaaslastest sõpru kui õpetajaid.

Meri ja rannik
11 last teadsid, et lasteaias on räägitud merest ja meres elavatest loomadest. Näitena toodi välja: Tallinn on merelinn, meres elab palju loomi ja kalu, suitsukalast, kilpkonnast, kaheksajalast, haidest, eesti rahvuskalast, angerjatest, akvaariumist.
11 last teadsid, et merelinde ei tohi toita. 4 last arvasid, et võib, aga ainult suvel või ainult õiget toitu andes.

Prügi ja jäätmed
13 last teadsid, et lasteaias kogutakse vanapaberit. Seda, miks peab prügi sorteerida teadsid vaid 8 last. Lapse arvates tekiks vähem prügi kui see panna õigesse prügikasti. Vaid 2 last tõi välja selle, et ei tohiks liiga palju asju kokku osta.

Transport
9 last arvasid, et hommikuti on lasteaia juures liialt palju autosid. 3 last leidsid, et vahel on, vahel mitte ja 3 arvasid, et ei ole.
Vastanuist 3 tuuakse lasteaeda autoga. Jalgsi tuleb lasteaeda 4 last ja ülejäänud tulevad ühistransporti kasutades või erineva transpordiga.

Vesi
14 last arvasid teadvat, kust kraanivesi tuleb. Vastused on fantaasiaküllased. Näited: kraanist, veepuhastusjaamast, merest, tiigist, wc poti vesi tuleb räpasest veest, torust, veejaamast, Ülemiste järvest, kosest, maa alt, kraanikausist, Pae järvest.
11 last teadsid, milleks on vaja vihmavett. Näitena tõid lapsed välja järgnevat: lillede jaoks; porilompidele; lindudele; vihmaussidele; lastele, et need saaksid mängida; et vesi kraani tuleks; puudele; murule; järvedele, et need ära ei kuivaks.

PERSONAL
Vastajateks olid 8 inimest lasteaia personali hulgast erinevatelt ametikohtadelt (abipersonal, pedagoogiline personal, juhtkond). Vastajate keskmine vanus 49,25. Kõige noorem vastaja oli 21 aastane ja kõige vanem 71 aastane.

Info, teavitamine ja kaasamine
Kõik vastajad on teadlikud, et lasteaed on liitunud Rohelise Kooli programmiga. Samuti oskasid kõik välja tuua vähemalt ühe Rohelise Kooli teavitusvõimaluse nii lastele kui lapsevanematele. Näiteks mainiti, et lasteaial on olemas lipp, stend, prügi sorteerimise kastid rühmades ja üldkoridoris.

Elurikkus, loodus, õueala
Elurikkuse teemadel arvati, et laste teadlikkus on kindlasti suurem vanematel lastel. Lasteaia õueala elurikkuse tutvustamine toimub igapäevaselt nii planeeritud tegevuste kui ka spontaansete tegevuste näol. Kõik vastajad kinnitasid, et lasteaed teeb pidevalt erinevaid tegevusi, et rikastada õueala ja taimeliike. Näiteks toodi välja, et oleme õuealale paigutanud putukate hotellid, pesakastid, talvel toidetakse linde, istutame igal kevadel uusi lilli, kujundame õueala, igal rühmal oma peenrakast.

Kliimamuutused
Kõik vastajad mõistavad, et kliimamuutuste peatamisel on iga kodanik vastutav. Mainiti tegevusi, mis tõkestavad kliimamuutuste jätkumist. Näiteks: küttesüsteemi kaasajastamine, prügi sorteerimine, autoga vähem sõita, kasutada ühistransporti, kodumaise toidu tarbimine, kilekottide vältimine.

Energia
Energia säästmise teema on samuti vastajatele tuttav. Kõige rohkem mainiti, et toast lahkudes, kustutatakse tuled. Veel nimetati LED- lampide kasutamist, maja soojustamist, seadmete väljalülitamine kodust või töölt lahkudes.

Globaalne kodakondsus
Kõik vastajad arvasid, et lasteaias tegeletakse globaalse kodakondsuse teemadega läbi erinevate õppetegevuste. Toimuvad näiteks eri rahvuste nädalateemad, loetakse teiste rahvaste muinasjutte, tähistatakse tähtpäevi (Halloween).

Tervis ja heaolu
Tervisekasvatuse teemadel tegeletakse pidevalt nii planeeritud tegevuste kaudu ja ka lastega igapäevaselt suheldes. Lasteaed pakub igapäeva menüüs on terviseampsud, toimuvad kokandustegevused, räägitakse hammaste tervishoiust, käte pesemise vajalikkusest.
Oma tervise hoidmiseks mainiti kõige rohkem seda, et süüakse tervislikku toitu. Regulaarselt tegeleb enese treenimisega ainult 3 inimest.

Meri ja rannik
Vastanutest 3 mainis, et viib aegunud ravimid apteeki tagasi. Ülejäänud kas ei teadnud sellest võimalusest või ei kasuta üldse ravimeid.
Õpetajad räägivad lastele veelindude toitmisest ja selle tagajärgedest.
Loodussäästlikke puhastusvahendeid kasutavad 5 inimest 8-st.

Prügi ja jäätmed
Kõik vastajad väitsid, et sorteerivad prügi. 6 inimest vastas, et viib aega ajalt riideid ja muid esemeid Taaskasutuskeskustesse. Ise ostavad Taaskasutuskeskusest esemeid 4 vastajat.

Transport
Autoga sõidavad regulaarselt tööle 3 inimest. Kolleegidel või lapsevanematel on soovitanud ühistransporti kasutada 2 vastanut.

Vesi
8 inimest arvas, et meie lasteaias kasutatakse kraanivett säästlikult. Õppetöös käsitletakse eluslooduse ja vee seoseid 6 inimese arvates. Kraanivett joob 6 inimest, 3 inimest tarbib nii kraani- kui pudelivett ja 1 inimene ainult pudelivett.


II osa – Kulude analüüs lasteaia kommunaalarvete põhjal

Küttekulu – kuluühik Mwh


2014
173,63 Mwh
2015
157, 05 Mwh
2016
168,29 Mwh
2017
141,56 Mwh
2018
143,71 Mwh

Veekulu - kuluühik m3

2014
829 m3
2015
798m 3
2016
899m3
2017
866 m3
2018
899 m3

Elekter – kuluühik kWh
2014
22 165 kwh
2015
22 273 kwh
2016
22 870 kwh
2017
23 141 kwh
2018
22 875 kwh






Tallinna Sikupilli Lasteaia keskkonnaülevaatus 2016

Tallinna Sikupilli Lasteaias käis 2016 aasta detsembri seisuga 132 last. Töötajaid on kokku 27.
Keskkonnaülevaatust teostati ajavahemikus november - detsember 2016. Küsitlus hõlmas Rohelise Kooli kõiki 11 valdkonda. Keskkonnaülevaatus koosneb ankeetküsitluste kokkuvõttest ja kulude analüüsist kommunaalarvete põhjal.

I osa – küsitluste kokkuvõte
LAPSED
Laste küsitlemist viidi läbi kolmes rühmas. Vastajateks olid 15 last vanuses 5-7.
Osades valdkondades on lapsed teadlikumad ja osades mitte.

Tugevused:
    Lapsed olid nõus väitega, et lasteaias räägitakse keskkonnateemadel ja looduse teemadel.
    Hästi oldi kursis sellega, et lasteaia hoovis on linnumaju ja pesakaste, samuti teadsid kõik vastajad, et igal rühmal on oma peenrakast.
    Enamus vastanud lastest teab, et on eestlane.
    Kõik lapsed vastasid, et neil on lasteaias keegi, kellele saab rääkida oma murest.
    14 last vastas, et lasteaias pakutakse tervislikke toite.
    Lapsed on nõus selle väitega, et saavad lasteaias palju liikuda.
    Lapsed on teadlikud sellest, et meie lasteaias kogutakse vanapaberit.
    Kõik lapsed vastasid, et oskavad õigesti käsi pesta.

Parendamist vajavad valdkonnad:
    Lapsed teavad, et igas rühmas on toalilli, kuid ei oska nimetada ühegi lille nime.
    Kliimamuutuste osas arvavad lapsed teadvat, mida teha kliimamuutuste ärahoidmiseks, kuid konkreetseid näiteid tuua oskasid üksikud.
    Energiateemadel oskasid lapsed rääkida vaid elektrienergia teemadel.
    Teiste maade ja rahvaste kohta on laste teadmised kesised.
    Lapsed ei osanud palju kaasa rääkida vee teemal.
    Mereteemadel on lastel teadmisi vähevõitu. Nimetati vaid mõnda merelooma või kala.
    Veelindude toitmise osas oleks vaja teha rohkem selgitustööd.
    Pooltel lastel puudub arusaam sellest, miks prügi sorteeritakse ja mis sellest edasi saab, kui prügiauto konteineri on tühjendanud.
    Laste arvates on hommikuti lasteaia juures liiga palju autosid.
    15 lapsest 9 tuleb lasteaeda autoga.




PERSONAL
Personali küsitlus viidi läbi 10 inimese seas. Valik oli suvaline järgides seda, et vastanute seas oleks nii pedagoogilist personali, abipersonali kui juhtkonna esindajaid. Kõige noorem vastaja oli 26 aastane ja kõige vanem 64 aastane, keskmine vastajate vanus 47,8.


Tugevused:
     Õueala ja elurikkuse teemadel vastasid kõik, et oleme teinud erinevaid tegevusi oma õueala elurikkuse suurendamiseks.
    Kümnest vastanuist kaheksa oskas nimetada ühte või mitut kliimamuutuste põhjust.
    Kõik küsitluses osalenud vastasid, et on teinud midagi energia säästmiseks.
    Kõik vastanud töötajad väitsid, et meie lasteaias tutvustatakse lastele teiste maade rahvaid ja kombeid.
    Kõik vastajad olid nõud väitega, et lasteaed on tublit tööd teinud lastele selgitamaks tervisliku toitumise põhimõtteid.
    Vastanud töötajad teevad rohkemal või vähemal määral midagi pidevalt oma tervise heaks (toitumine, spordi tegemine, vee joomine).
    Prügi sorteerivad enamus vastanuist (7 inimest).
    Üheksa vastanut väitis, et on viinud kasutatud esemeid, riideid ja jalanõusid uuskasutuskeskustesse.
    Vastajatest 7 inimest kasutab tööle tulekuks ja minekuks ühistransporti või kõnnib jala. Kolm vastanut kasutab nii autot kui ühistransporti.
    ett tarbitakse meie lasteaias säästlikult 7 vastaja arvates.
    Kraanivett eelistab juua 7 vastajat, 3 vastajat joob nii pudeli- kui kraanivett.
    Kõik vastajad teadsid, et lasteaias on igas rühmas ja kabinetis toalilli.

Parendamist vajavad valdkonnad:
    Kuus inimest teadis, et meie lasteaed osaleb Rohelise Kooli programmis. Lisati juurde, et selgitustööd tuleks rohkem teha.
    Laste teadlikkuse kohta, mis taimed ja puud meie hoovis kasvavad, arvati, et vanemad lapsed on teadlikumad.
    Seitse inimest vastanuist ei teadnud varem, et aegunud ravimeid saab tagasi viia apteeki.

 
II osa – Kulude analüüs lasteaia kommunaalarvete põhjal

Küttekulu – kuluühik Mwh
Küttekulu kõikumise põhjustavad ilmastikuolud.

2014
173,63 Mwh
2015
157, 05 Mwh
2016
168,29 Mwh
Veekulu  - kuluühik m3
Veekulu suurenes 2016 aastal, kuna suvel toimusid lasteaia fassaadi ja katuse renoveerimistööd, mille tarbeks kasutati ka vett. 2015 aastal oli vihmane suvi ja seetõttu ei olnud vajadust tarbida vett kastmiseks.

2014
829 m3
2015
798m 3
2016
899m3

Elekter – kuluühik kWh
Elektri tarbimine tõusis 2016 aastal seoses lasteaia välisfassaadi ja katuse remondiga suvekuudel (kasutati elektriga töötavaid tööriistu).

2014
22 165 kwh
2015
22 273 kwh
2016
22 870 kwh





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar